|
|
|
Ida Eesti
|
|
16,5 t kandejõuga kinnine Altai kaubavagun nr. 3043 Sondas 2001.a. aprillis. Vagun on ehitatud 1956.a. ja on enne Eestisse sattumist töötanud Taga-Karpaatia raudteel kus kandis numbrit 3043 ning hiljem Lõuna-Uraali raudteel numbriga 2145. Viimane number säilis ka Eestis töötades. Alates 16.05.2001.a. asub vagun Lavassaare raudteemuuseumis kus leidusid sellele vagunitüübile sobivad pöördvankrid. Vagun on tänaseks restaureeritud.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Altai kaubavaguni nr. 3043 laadimine Sondas 16.05.2001.a.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
20 t kandejõuga Altai kinnine kaubavagun nr. 2902 Sondas. Vaguni taastasid 2002.a. suvel Avinurme entusiastid. Aprill 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Tsaariaegsest 10 t kandejõuga kinnisest kaubavagunist ehitatud pidurirõduga reisivagun Sondas 2001.a. aprillis. Katusel on säilinud algupärased ventilatsioonikorstnad, alles on ka üks puhvritest. Vagun on ilmselt valmistatud Venemaal Kolomna tehases. Alumine pilt on tehtud pidurirõdu poolt, näha on puhver ja gabariidilaterna kronsteinid, raami küljes on säilinud ka pidurihoova kinnituskoht. Vagun hävis 2002.a. suvel tulekahjus.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
20 t kandejõuga Altai kinnise kaubavaguni jäänused Sonda kaubaaida juures 2001.a. aprillis. Vagun seisis samas kohas ratastel alates Sonda-Mustvee liini sulgemisest 1972.a. kuni 2001.aasta varakevadeni, mil ta "metallistide" poolt tükeldati. Vaguni all oli jupike kitsarööpmelist teed, mis on tänaseks samuti kadunud. Sama vaguniga otsakuti seisis hiljuti ka eestiaegne kinnine kaubavagun, mille üksikuid detaile õnnestus siin-seal vedelemas näha. Vagunite puitosad on ilmselt kasutatud küttepuudeks.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto A.Roosmaa
|
|
|
Poola päritolu Pafawag 2AW reisivaguni nr. 3115 jäänused Sondas 2001.a. aprillis. Vagun on üks kahest veel hiljuti Sonda depoo taga rööbastel seisnud reisivagunist. Raudteetammil külili lebanud vagun tükeldati "metallistide" poolt 1990.aastate lõpul. Teise, 3AW vaguni number oli 3106
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto M.Helme
|
|
|
Foto M.Helme
|
|
|
Laiarööpmeline tsaariaegne reisivagun Piilsi jaamas 2001.a. aprillis. Tegemist on ilmselt Eesti vanima säilinud vaguniga, mis võib pärineda Paldiski - Tallinn - Gatshina laiarööpmelise raudtee algusaastatest, s.o. 19. sajandi lõpust. Vagun on ilmselt olnud kaheteljeline, mõlemast otsast lahtiste pidurirõdudega ning valmistatud üleni puidust, k.a. alusraam ja kandekonstruktsioonid.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Sama reisivaguni sisevaade. Algupärasena on säilinud otse paistev rõdule väljuv uks, lae vooderdus, ventilatsiooniavade katted. Pildil ventilatsiooniava uurimas Eesti Muuseumraudtee esimees Mehis Helme. Aprill 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Laiarööpmeline reisivagun Valgejõe kaldal metsas 2001.a. augustis. Ilmselt kasutati seda vagunit kalameeste või jahimeeste soojakuna.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Laiarööpmeline kaheteljelisest 1950.aastate platvormvagunist ehitatud lumesahk Aseris 2001.a. aprillis. 20 t kandejõuga vagun on valminud Postõševi nimelises Krjukovi Vagunitehases Venemaal.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Reisivagun PV-51 Jõhvis 2002.a. suvel. Selliseid vaguneid kasutati laialdaselt turbatööstustes. Pildilolev vagun pärinebki ilmselt Ida-Virumaalt Oru turbatööstusest. PV-51 baasil ehitati ka spetsiaalseid sööklavaguneid VS-1. Üks selline vagun-söökla on Lavassaare raudteemuuseumis piletikassaks kohandatud.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Saksa päritolu laiarööpmeline kaubavagun Tudulinnas 2003.a. juulis. Vagun on ilmselt Eestisse sattunud 2. maailmasõja ajal või pärast sõda reparatsiooni korras.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|