|
Liin
|
Naissaar
|
|
Pikkus
|
37,7 km (1918.a.)
|
|
Avati
|
1914
|
|
Suleti
|
töötab osaliselt tänaseni, vt. Kaarti
|
|
Lisainfo
|
www.naissaar.ee
|
|
|
Naissaar kahe sõja vahel
|
|
Naissaare sõjaväelased 28.05.1926.a.
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Sõjaväe delegatsioon Naissaarel 1930.aastatel.
|
|
|
EMR arhiiv
|
|
|
Vedur nr 3
|
|
Naissaare vedur nr.3 ehitati 1914.a. kevadel Saksamaal firmas O & Koppel. Tankveduri võimsus oli 90 hj ja rattavalem 0-3-0. Vedurit nähti saarel viimati 1950.aastatel, tema edasine saatus on teadmata. Kuid mitmed seenelised on Naissaarel metsas näinud puudest läbikasvanud väikest auruvedurit. Kas see legend ka tõele vastab, näitab aeg.
|
|
|
R.Kalda erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
P.Paju erakogu
|
|
|
S.Joon erakogu
|
|
|
Mingid pidustused Naissaarel, võimalik et Vabariigi aastapäev. Rongi veab vedur nr.3.
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Naissaare tankvedur nr.3 1930.aastate lõpus. Vasakult kolmas: Voldemar Kaare (sünd. Kreisberg). Vedur kannab mingil põhjusel uut numbrit 403.
|
|
|
J.Killing erakogu
|
|
|
Vedur nr 4
|
|
Vedur nr.4. Tankveduri võimsus oli 90 hj, rattavalem 0-3-1 ja kaal 14,5 tonni. Vedur valmis Soomes “Tampella” (Tampere Lina- ja Masinavabrik) tehases 1907.a., töötas algselt Hyvinkää-Karkkila metsaveoraudteel kus see 1915.a. Vene sõjaväevõimude poolt võõrandati Naissaarele kaitseotstarbelisteks töödeks. Aastatel 1920 - 1939 oli vedurijuhiks Voldemar Sirel. Vedur nr.4 vedas põhiliselt reisironge sadama ja Põhjaküla vahel, seevastu vedur nr.3 teenindas peamiselt patareisid. Sellisele järeldusele võib tulla kui võrrelda mõlema veduri auru all oleku tunde ja läbitud kilomeetreid. 1944.a. tõid sakslased veduri nr.4 mandrile kus see sai uue tähistuse Ot-240 ning hakkas tööle Tallinn-Väike depoos. Vedur töötas Tallinnas veel 1950.aastatel, kuid tema lammutamise täpne aeg ei ole kahjuks teada.
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Foto Jaan Sarapuu. (J.Killing erakogu)
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
|
|
|
Uue reisivaguni sisseõnnistamine ohvitseride kasiino juures 1920.aastatel ning sama vagun 1929.a., rongi vedamas vedur nr. 4.
|
|
|
S.Joon erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Sadam
|
|
Naissaare sadam 1920...30.aastatel.
|
|
|
EMR arhiiv
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhjaküla
|
|
Põhjaküla kasarmud ja õppeklass.
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
P.Paju erakogu
|
|
|
Põhjaküla pealiin on peaaegu täielikult purustatud kuid see on plaanis lähiajal taastada. Fotod H.Muda
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõunaküla ja Lutri
|
|
Lõunaküla ja Lutri küla 1930.aastatel. "Lutri külaks" nimetati kohalikus kõnepruugis seda osa Põhjakülast, kus elasid Lutherid (tuntud ka Louter - näiteks Artour Edvard Louter, elas 04.04.1881 kuni ? või Gotlieb Christian Luther, elas 01.09.1846 kuni 21.04.1931). Küla asus umbes praeguse Haldja küla kohal. Lutherid emigreerusid 1943.a. Rootsi.
|
|
|
P.Paju erakogu
|
|
|
Foto J.Sarapuu
|
|
|
Foto J.Sarapuu. P.Paju erakogu
|
|
|
|
|
|
Puukirik
|
|
Maarja kirik on ainus hoone mis on säilinud kunagisest Lõunakülast. Praegu lähedase ilmega kirik ehitati 1856 aastaks, kuid see hävis I Maailmasõja päevil. Tänane ehitus püstitati 1934.a. Rootsist saadud abi toel ning see oli Tallinna Soome-Rootsi Mihkli koguduse abikirikuks. Kirik ise on puust nagu oli kogu Naissaare külaarhitektuur. Kirikut on asutud taastama ning seal peetakse aegajalt ka jumalateenistusi.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasiino
|
|
Endine ohvitseride kasiino on tänaseks täielikult rüüstatud ja lagastatud. Hoone esialgne otstarve ja ehitusaasta on kahjuks teadmata. Hoone põles I Maailmasõja ajal ja taastati 1924.a. Eesti Vabariigi ohvitseride kasiinoks. Nõukogude armee kasutas hoonet kasarmuna ja staabina.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Naissaar 2. Maailmasõja ajal
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Majakas
|
|
Esialgne Naissaare põhjatipu rajati 1788.a, majakas oli puust. Kivist majakas ehitati 1849.a., kuid see hävis 2.maailmasõjas 1941.aastal. Praegune 47 m kõrgune betoontorniga majakas on ehitatud 1960.a. Majaka tuli põleb 3 sekundit iga 10 sekundi järel, valgus on nähtav 15 meremiili kaugusele.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Numbrita patarei
|
|
Numbrita patarei. Fotod H.Muda, suvi 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Patarei 10a
|
|
Patarei 10s projekteeriti Naissaare põhjaossa, rannast 300 m kaugusele tulesuunaga läände. Teineteisest 200 m kaugusel oli kaks betoonist tornialust, kummasegi soomustorni nähti ette kaks 14" kaliibriga kahurit. Valmis jõuti ehitada ainult pöörleva soomustorniga põjapoolne tornialus. Soomuse paksus oli ees ja külgedel 300 mm, taga 175 mm. Lõunapoolsest tornialusest jõuti valada ainult seinad ja soomustorni silinderjas vundament. Soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Alumisel korrusel oli 14 tuba, kokku 350 m2, teisel korrusel 13 tuba põrandapinnaga 367 m2. Soomustorne pidi hakkama ühendama maaalune tunnel, millest jõuti valmis kaevata ainult kanjon. Soomustornide vahel kulgeva liivavalli taga oli raudteeharu.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Patarei 10b
|
|
1914.aastal ehitatud 12" suurtükipatarei 10b kaugus rannajoonest on 200 m. Patarei koosnes kahest suurtükialusest mõõtmetega 28 X 35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga. Kõik need on omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised.
Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5-8 tolli ning lae osas 8-10 tolli. Sisse pääseb läbi põrandaluugi. Jõujaam moodustas torni madala betoontiiva suunaga lõunasse ning oli koos abiruumidega ühekorruseline. Patarei ülesanne oli koos põhjapoolse patareiga 10a Soome lahe riivistamine, patarei nelja suurtüki laskekaugus oli 40 km. Patarei lasti õhku 1918.aasta veebruaris taganevate Vene vägede poolt. Selles kogupaugus purunes patarei põhjapoolne raudbetoonist suurtükialus täielikul, majasuuruseid betoonikamakaid võib tänapäevalgi metsa all mitmesaja meetri raadiuses näha. Suurtükki soomustorn ise jäi peaaegu terveks kuid vajus alusele viltu ning demonteeriti Eesti Vabariigi päevil. Lõunapoolne suurtükk jäi plahvatuses kahjustuseta kuid hävis 2. maailmasõjas. Patarei 10b juurde viis kunagi ka raudteeharu, selle jäänuseid on rohu sees mitmel pool näha. Raudteetammil seisab vanaaegse Kolomna vaguni pöördvanker. Suurtükitornide ülemise tasapinna ringtunnelis oli vagonetitee, lõunapoolse tornialuse ringtunnelis on selle jäänuseid tänapäeval näha. Patareist paarsada meetrit lõuna poole asub nõukogudeaegne suurtükipatarei mille maaaluste tunnelite pikkus ulatub 300 meetrini.
|
|
|
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto M.Joon
|
|
|
|
|
|
12" suurtükipatarei 10B kahuritoru transport 1934.aastal. Ilmselt on tegemist sama tagavaratoru müügiga soomlastele mis täna asub Helsinki lähedal Kuivasaari patareis. Vasakpoolne vedur on nr.4 ja parempoolne nr.3.
|
|
|
P.Paju erakogu
|
|
|
P.Paju erakogu
|
|
|
Miinilaod
|
|
Raudtee ääres vedelevad miiniankrud. Fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Demihovo platvormvagunid Miiniladudes. Fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Naissaare suurim rändrahn on looduskaitsealune Põlendikukivi. Kivi asub Miiniladude territooriumil, tema ümbermõõt on 26m ja kõrgus 7m. Kivi sai oma nime kunagisest metsapõlengust, põlengus tekkinud kuumusest on kivi pragunenud.
|
|
|
|
|
|
Miinitehases toimus meremiinide komplekteerimine ja hooldamine. Fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mädasadam
|
|
Mädasadam. Selles rannas toimus miinide õhkimine. Varem kulges siia miiniladudest raudteeharu, üksik pinnasest väljaulatuv rööbas Mädasadama ja Miiniladude vahelisel teel ohustab jalgrattureid tänaseni. Fotod H.Muda, suvi 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Suvi 2001
|
|
Teel Naissaarele. Vasakult: kapten Daniel Krepka, Naissaare Looduspargi direktor Tiit Koit ning Eesti Muuseumraudtee Ühingu juhataja Mehis Helme. Juuni 2001, fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Autokraanast ja MD54 tüüpi diiselveduri raamist ehitatud järelhaagitav kraana. Ilmselt kohalik toodang. Juuni 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Nõukogude sõjatehnika Männiku külas. Juuni 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Männiku küla peatänav. Juuni 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
1980.a. valmistatud diiselvedur TU6A-1930 ja platvormvagunist ehitatud reisivagun Naissaare sadamas. Juuni 2001, fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1980.a. valmistatud diiselveduri TU6A-1904 jäänused Männiku külas. Juuni 2001.
|
|
|
|
|
|
Miinitehas ja -laod nurgeliste pöörangutega. Juuni 2001, fotod H.Muda.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vanadest meremiini kestadest monument. Juuni 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Iiri rahvusest Briti erusõjaväelane Daniel Krepka hukkunud Briti meremeeste haual. Juuni 2001.
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|