|
|
|
Kitsarööpmeline raudtee
|
|
Esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis avati 5. oktoobril 1896.a. Pärnu ja Valga vahel. 1897.a. jõudis see raudtee Viljandisse ning aastal 1900 Tallinnasse. Tegemist oli eraraudteega mille omanikuks Esimene Juurdeveoraudteede Selts. 1923.aastal see raudtee riigistati ning 1926.a. ühendati Eesti Raudteega. Eesti riik arendas kitsarööpmeliste raudteede võrku kui vajalikku majandushooba ja 1939.a. seisuga oli raudteevõrgu kogupikkuseks 909 km.
1913.a. alustati merekindluse raudteedevõrgu rajamist Lääne-Eesti saartel ja Tallinna ümbruses, mis läheneva maailmasõja tõttu lõplikult ei valminudki. 1920.a. kaotasid enamus liine oma tähtsuse ja suleti. Liiva-Vääna liin anti Eesti Raudteele ning Paljassaare, Naissaare ja Aegna raudteed läksid sõjaväe käsutusse.
Kuigi II maailmasõda pidurdas raudtee arengut, oli suurimaks piduriks Nõukogude okupatsioon, mis nägi kitsarööpmelise raudtee struktuuris ohtu oma ideoloogiale ja kõlbmatust sõjalise strateegia elluviimisele Nõukogude Liidu läänepiiril. See viis kitsarööpmelise riigiraudtee likvideerimiseni aastail 1957-1975.
Tänaseks on Eestis tegutsema jäänud vaid mõned tööstusraudteed turba veoks ning osaliselt Naissaare raudtee.
|
|
|