Algus Otsing Kaart
Liin Naissaar
Pikkus 37,7 km (1918.a.)
Avati 1914
Suleti töötab osaliselt tänaseni, vt. Kaarti
Lisainfo www.naissaar.ee
Naissaar kahe sõja vahel
Naissaare sõjaväelased 28.05.1926.a.
1926.a.
M.Helme erakogu
Sõjaväe delegatsioon Naissaarel 1930.aastatel.
EMR arhiiv
Vedur nr 3
Naissaare vedur nr.3 ehitati 1914.a. kevadel Saksamaal firmas O & Koppel. Tankveduri võimsus oli 90 hj ja rattavalem 0-3-0. Vedurit nähti saarel viimati 1950.aastatel, tema edasine saatus on teadmata. Kuid mitmed seenelised on Naissaarel metsas näinud puudest läbikasvanud väikest auruvedurit. Kas see legend ka tõele vastab, näitab aeg.
Naissaare vedur nr. 3
R.Kalda erakogu
Naissaare vedur nr.3 ja vedurijuht Johannes Preede
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr. 3
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.3 1934.a.
P.Paju erakogu
Vedur nr.3 Põhjakülas majaka depoos
S.Joon erakogu
Mingid pidustused Naissaarel, võimalik et Vabariigi aastapäev. Rongi veab vedur nr.3.
Pidu
M.Helme erakogu
Naissaare tankvedur nr.3 1930.aastate lõpus. Vasakult kolmas: Voldemar Kaare (sünd. Kreisberg). Vedur kannab mingil põhjusel uut numbrit 403.
Naissaare vedur nr. 3
J.Killing erakogu
Vedur nr 4
Vedur nr.4. Tankveduri võimsus oli 90 hj, rattavalem 0-3-1 ja kaal 14,5 tonni. Vedur valmis Soomes “Tampella” (Tampere Lina- ja Masinavabrik) tehases 1907.a., töötas algselt Hyvinkää-Karkkila metsaveoraudteel kus see 1915.a. Vene sõjaväevõimude poolt võõrandati Naissaarele kaitseotstarbelisteks töödeks. Aastatel 1920 - 1939 oli vedurijuhiks Voldemar Sirel. Vedur nr.4 vedas põhiliselt reisironge sadama ja Põhjaküla vahel, seevastu vedur nr.3 teenindas peamiselt patareisid. Sellisele järeldusele võib tulla kui võrrelda mõlema veduri auru all oleku tunde ja läbitud kilomeetreid. 1944.a. tõid sakslased veduri nr.4 mandrile kus see sai uue tähistuse Ot-240 ning hakkas tööle Tallinn-Väike depoos. Vedur töötas Tallinnas veel 1950.aastatel, kuid tema lammutamise täpne aeg ei ole kahjuks teada.
Naissaare vedurid nr.4 (paremal) ja nr.3 (vasakul)
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.4
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.4 1943.a.
Naissaare vedur nr.4 1943.a.
Naissaare vedur nr.4
Foto Jaan Sarapuu. (J.Killing erakogu)
Vedur nr.4 1930.aastatel. Veduri järel seisev sõiduriist on ilmselt Naissaarel komandantuuri töökojas 1929.a. ehitatud bensiinimootoriga dresiin
M.Helme erakogu
Veel üks dresiin Saksa sõduritega 1943.a.
Uue reisivaguni sisseõnnistamine ohvitseride kasiino juures 1920.aastatel ning sama vagun 1929.a., rongi vedamas vedur nr. 4.
Vaguni õnnistamine
S.Joon erakogu
1929.a.
M.Helme erakogu
Sadam
Naissaare sadam 1920...30.aastatel.
Naissaare esialgne puidust sadamakai
EMR arhiiv
Tulepaagid Naissaare sadam
A.Kirss erakogu
Reisirong Naissaare sadamas, rongi veab vedur nr.3. Kai lõpus seisab tulepaak
A.Kirss erakogu
Jäätunud praam Naissaare sadamas 1928.a. detsembris
A.Kirss erakogu
Naissaare sadam. Kaldal seisavad veest välja tõstetud tulepaagid
A.Kirss erakogu
Naissaare sadam. Rongi veab vedur nr 4
Naissaare sadam
Tänapäevase sadamakai ehitamine
Naissaare sadam 2004.a.
Naissaare sadam 2004.a.
Põhjaküla
Põhjaküla kasarmud ja õppeklass.
Naissaare kasarmud
M.Helme erakogu
Õppeklassi 120 mm kahur
P.Paju erakogu
Põhjaküla pealiin on peaaegu täielikult purustatud kuid see on plaanis lähiajal taastada. Fotod H.Muda
Põhjaküla pealiin
Põhjaküla pealiin
Truup Taani kuninga aias
Lõunaküla ja Lutri
Lõunaküla ja Lutri küla 1930.aastatel. "Lutri külaks" nimetati kohalikus kõnepruugis seda osa Põhjakülast, kus elasid Lutherid (tuntud ka Louter - näiteks Artour Edvard Louter, elas 04.04.1881 kuni ? või Gotlieb Christian Luther, elas 01.09.1846 kuni 21.04.1931). Küla asus umbes praeguse Haldja küla kohal. Lutherid emigreerusid 1943.a. Rootsi.
Lõunaküla 1934.a.
P.Paju erakogu
Lõunaküla 1937.a.
Foto J.Sarapuu
Lutri küla 1934.a.
Foto J.Sarapuu. P.Paju erakogu
Naissaarlased Lõunaküla postkontori ees
Puukirik
Maarja kirik on ainus hoone mis on säilinud kunagisest Lõunakülast. Praegu lähedase ilmega kirik ehitati 1856 aastaks, kuid see hävis I Maailmasõja päevil. Tänane ehitus püstitati 1934.a. Rootsist saadud abi toel ning see oli Tallinna Soome-Rootsi Mihkli koguduse abikirikuks. Kirik ise on puust nagu oli kogu Naissaare külaarhitektuur. Kirikut on asutud taastama ning seal peetakse aegajalt ka jumalateenistusi.
Lõunaküla puukirik 1938.a.
Kirik
Kirik
Kiriku sisevaade
Kirik
Kasiino
Endine ohvitseride kasiino on tänaseks täielikult rüüstatud ja lagastatud. Hoone esialgne otstarve ja ehitusaasta on kahjuks teadmata. Hoone põles I Maailmasõja ajal ja taastati 1924.a. Eesti Vabariigi ohvitseride kasiinoks. Nõukogude armee kasutas hoonet kasarmuna ja staabina.
Ohvitseride kasiino
Ohvitseride kasiino enne 2.Maailmasõda
Ohvitseride kasiino 1943.a.
Naissaar 2. Maailmasõja ajal
Venelaste traktor 1942.a. Traktor jäi 1941.a. maha taganevast Nõukogude armeest.
Soome sõdurid kontrollivad raudteed 1943.a.
Dresiin saksa sõduritega 1943.a.
Patarei 10a põhjapoolset tornialust kasutati 1943.aastal sõjaväe hospitalina
Sõjapäevi meenutab vaid veel vana kütusevaat
Majakas
Esialgne Naissaare põhjatipu rajati 1788.a, majakas oli puust. Kivist majakas ehitati 1849.a., kuid see hävis 2.maailmasõjas 1941.aastal. Praegune 47 m kõrgune betoontorniga majakas on ehitatud 1960.a. Majaka tuli põleb 3 sekundit iga 10 sekundi järel, valgus on nähtav 15 meremiili kaugusele.
Majakas
Dresiinikuur majaka juures
Kaevanduse vagonetid majaka juures
Helgiheitja alus
Tuulegeneraatori jäänused helgiheitja muldkehal
Numbrita patarei
Numbrita patarei. Fotod H.Muda, suvi 2004.
Numbrita patarei üks kahurialustest
Mingi mehhanismi korpus numbrita patareis
Patarei 10a
Patarei 10s projekteeriti Naissaare põhjaossa, rannast 300 m kaugusele tulesuunaga läände. Teineteisest 200 m kaugusel oli kaks betoonist tornialust, kummasegi soomustorni nähti ette kaks 14" kaliibriga kahurit. Valmis jõuti ehitada ainult pöörleva soomustorniga põjapoolne tornialus. Soomuse paksus oli ees ja külgedel 300 mm, taga 175 mm. Lõunapoolsest tornialusest jõuti valada ainult seinad ja soomustorni silinderjas vundament. Soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Alumisel korrusel oli 14 tuba, kokku 350 m2, teisel korrusel 13 tuba põrandapinnaga 367 m2. Soomustorne pidi hakkama ühendama maaalune tunnel, millest jõuti valmis kaevata ainult kanjon. Soomustornide vahel kulgeva liivavalli taga oli raudteeharu.
Patarei 10a põhjapoolset tornialust kasutati 1943.aastal sõjaväe hospitalina
Sama koht 2004.a. suvel.
Raudtee jäänused patarei 10a põjapoolse soomustorni juures 2004.a. suvel
Soomustorni kinnituskronsteinid 10a alusehitise katusel
Vagonetitee 10a siseruumides 2004.a.
Vagonetitee 10a siseruumides 2004.a.
Patarei 10a lõunapoolsest soomustornist jõuti valmis ehitada ainult alusehitise seinad
Üks tundmatu otstarbega needitud terasplaatidest 10a lõunapoolse soomustorni juures
Patarei 10b
1914.aastal ehitatud 12" suurtükipatarei 10b kaugus rannajoonest on 200 m. Patarei koosnes kahest suurtükialusest mõõtmetega 28 X 35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga. Kõik need on omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5-8 tolli ning lae osas 8-10 tolli. Sisse pääseb läbi põrandaluugi. Jõujaam moodustas torni madala betoontiiva suunaga lõunasse ning oli koos abiruumidega ühekorruseline. Patarei ülesanne oli koos põhjapoolse patareiga 10a Soome lahe riivistamine, patarei nelja suurtüki laskekaugus oli 40 km. Patarei lasti õhku 1918.aasta veebruaris taganevate Vene vägede poolt. Selles kogupaugus purunes patarei põhjapoolne raudbetoonist suurtükialus täielikul, majasuuruseid betoonikamakaid võib tänapäevalgi metsa all mitmesaja meetri raadiuses näha. Suurtükki soomustorn ise jäi peaaegu terveks kuid vajus alusele viltu ning demonteeriti Eesti Vabariigi päevil. Lõunapoolne suurtükk jäi plahvatuses kahjustuseta kuid hävis 2. maailmasõjas. Patarei 10b juurde viis kunagi ka raudteeharu, selle jäänuseid on rohu sees mitmel pool näha. Raudteetammil seisab vanaaegse Kolomna vaguni pöördvanker. Suurtükitornide ülemise tasapinna ringtunnelis oli vagonetitee, lõunapoolse tornialuse ringtunnelis on selle jäänuseid tänapäeval näha. Patareist paarsada meetrit lõuna poole asub nõukogudeaegne suurtükipatarei mille maaaluste tunnelite pikkus ulatub 300 meetrini.
10b põhjapoolne soomustorn 1920. aastatel
Patarei 10b kolmekorruseline komandotorn
Foto H.Muda
Vaade juhtimistorni vaateplatvormilt
Foto H.Muda
Juhtimistorni vaateplatvorm
Foto H.Muda
Komandotorni soomuskupli terase paksus on 10 tolli
Foto H.Muda
Maaalune tunnel lõunapoolsesse suurtükitorni
Foto H.Muda
Maaalune tunnel põhjapoolsesse suurtükitorni
Foto H.Muda
Lõunapoolse suurtükitorni purustatud konstruktsioonid
Foto H.Muda
Lõunapoolse suurtükitorni purustatud konstruktsioonid
Foto M.Joon
Lõunapoolse suurtükitorni ülemine korrus. Näha on mürskude vedamiseks mõeldud vagonetitee
12" suurtükipatarei 10B kahuritoru transport 1934.aastal. Ilmselt on tegemist sama tagavaratoru müügiga soomlastele mis täna asub Helsinki lähedal Kuivasaari patareis. Vasakpoolne vedur on nr.4 ja parempoolne nr.3.
12'' suurtükitoru transport 1934.a.
P.Paju erakogu
12'' suurtükitoru transport 1934.a.
P.Paju erakogu
Miinilaod
Raudtee ääres vedelevad miiniankrud. Fotod H.Muda.
Miinilaod
Miinilaod
Miiniankur
Pöörang
Peatuskoht Miiniladudes
Miinilaod
Miinilaod
Demihovo platvormvagunid Miiniladudes. Fotod H.Muda.
Demihovo platvormvagunid
Demihovo platvormvagunid
Naissaare suurim rändrahn on looduskaitsealune Põlendikukivi. Kivi asub Miiniladude territooriumil, tema ümbermõõt on 26m ja kõrgus 7m. Kivi sai oma nime kunagisest metsapõlengust, põlengus tekkinud kuumusest on kivi pragunenud.
Põlendikukivi
Miinitehases toimus meremiinide komplekteerimine ja hooldamine. Fotod H.Muda.
Miinitehas
Miinitehas
Miinitehas
Raudteeharud Miinitehases
Raudteeharud Miinitehases
Mädasadam
Mädasadam. Selles rannas toimus miinide õhkimine. Varem kulges siia miiniladudest raudteeharu, üksik pinnasest väljaulatuv rööbas Mädasadama ja Miiniladude vahelisel teel ohustab jalgrattureid tänaseni. Fotod H.Muda, suvi 2004.
Mädasadama miiniväli
Miinid Mädasadamas
Miinid Mädasadamas
Miinid Mädasadamas
Miinide demineerimisel tekkinud sügavad augud Mädasadamas
Suvi 2001
Teel Naissaarele. Vasakult: kapten Daniel Krepka, Naissaare Looduspargi direktor Tiit Koit ning Eesti Muuseumraudtee Ühingu juhataja Mehis Helme. Juuni 2001, fotod H.Muda.
Naissaare sadam
Naissaare sadam
Autokraanast ja MD54 tüüpi diiselveduri raamist ehitatud järelhaagitav kraana. Ilmselt kohalik toodang. Juuni 2001.
Kraana
Foto H.Muda
Nõukogude sõjatehnika Männiku külas. Juuni 2001.
Männiku küla
Foto H.Muda
Männiku küla peatänav. Juuni 2001.
Männiku küla
Foto H.Muda
1980.a. valmistatud diiselvedur TU6A-1930 ja platvormvagunist ehitatud reisivagun Naissaare sadamas. Juuni 2001, fotod H.Muda.
TU6A-1930
Inspekteerimine
1980.a. valmistatud diiselveduri TU6A-1904 jäänused Männiku külas. Juuni 2001.
TU6A-1904
Miinitehas ja -laod nurgeliste pöörangutega. Juuni 2001, fotod H.Muda.
Miinitehas
Miinilaod
Miinilaod
Vanadest meremiini kestadest monument. Juuni 2001.
Miinimonument
Foto H.Muda
Iiri rahvusest Briti erusõjaväelane Daniel Krepka hukkunud Briti meremeeste haual. Juuni 2001.
Surnuaed
Foto H.Muda
 
Viimati muudetud : 7---0-2005