Algus Otsing Kaart
Liin Piusa (750mm)
Otstarve Klaasiliiva kaevandus
Pikkus ? Kaart
Periood 193? - 1976
Piusa
Piusa klaasiliiva leiukoha avastas 1920.aastatel oma uurimisretkedel Tartu √úlikooli professor Hendrik Bekker. Esimesed proovikaevamised teostas 1922.aastal O√ú GIPS, kelle peamiseks tegevusharuks oli kipsi tootmine Irboska √ľmbruses. Algusaastail t√∂√∂tas kaevanduses 10 meest ja 5 naist. 1925.aastal toodeti 18000 puuda valget liiva. T√∂√∂protsessis m√§rgistati esmalt augusuu, seej√§rel tehti √ľmmargune ava kuni oli v√Ķimalik selles p√ľsti seista, seej√§rel hakati allapoole kaevama. Lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevandusk√§igu ette, hiljem pandi kottidesse ning veeti hobustega raudteejaama. Maa alla tekkisid k√§igud, mis moodustasid koobastikke. 1930.aastatel ehitati kitsar√∂√∂pmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevandusk√§iku. Teise maailmas√Ķja ajal kasutasid kaevandusk√§ike sakslased kes valmistasid liivast m√ľrsukesti. P√§rast s√Ķda rajati Piusa j√Ķele h√ľdroelektrijaam ning kaevandus varustati elektriga, lmsel elektrifitseeriti samal ajal ka kaevandusraudtee. Alates 1966.aastast alustati kaevandamist lahtisest karj√§√§rist ‚Äď liiv laaditi vagonettidele, misj√§rel need s√Ķidutati l√§bi kaevanduse tunnelite teisele poole m√§ge laadimisplatvormile. Selline kaevandamine toimis kuni 1976.aastani, mil karj√§√§ri toodi veoautod. Kaevanduse koobastikud asuvad erinevatel k√Ķrgustel ja v√Ķivad tungida √ľksteise alla. 1963.aastal √Ķhiti kahe koobastiku suud, et tagada inimeste ohutus. Avaused tekkisid aga taas v√§iksemate varingute ja liiva tihenemise t√Ķttu. Enamuses koobastes s√§ilib aastaringselt p√ľsiv temperatuur +5C ja p√ľsiv suhteline niiskus. Koobastes talvitub palju nahkhiiri. √úlemisel fotol liiva kaevandamine Piusal 1960.aastatel.
Piusa vedur 1960.aastatel
Foto Piusa infopunktist
Tunnelisuu 1991.a.
Foto M.Helme
Piusa tunnel 2001.a.
Foto H.Muda
Kaevandamise tulemusena on tekkinud 5 koobastike s√ľsteemi: Suur koobas 4,3 ha; Hea koobas 0,6 ha; Muuseumi koobas 0,4 ha; M√Ķrsjam√§e koobas 0,3 ha ning Rebasekoobas 0,1 ha. Pildil kaevanduse √ľks peatunnelitest, s√§ilinud on puitliipreid ja kontaktliini kandekonstruktsioonid. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Liivavagoneti jäänused. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Vagonettide pöördsild. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Teise maailmas√Ķja aegne saksa v√§liraudtee p√∂√∂rang. Selliseid metallliipritel ajutisi raudteid kasutasid sakslased Narva rindel ja mujal. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Veel √ľks saksa v√§liraudtee p√∂√∂rang. Raudtee all on n√§ha ava mingisse teise, alumisse k√§igude s√ľsteemi. Autoril ei ole kahjuks ajapuudusel √Ķnnestunud seal k√§ia. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Piusa tunnelites kasutatud vedur Deutz. Vedur on valmistatud Saksamaal 1938.a. firmas Deutz Werke, oli algselt diiselmootoriga, hiljem ehitati √ľmber elektriveduriks. Vedur koos √ľhe liivavagonetiga asub t√§na Lavassaare raudteemuuseumis.
Piusa vedur 1991.a.
Foto M.Helme
Piusa vedur 2001.a.
Foto H.Muda
 
Jaagarahu Kohtla Piusa
Viimati muudetud : 1---1-2006