Algus Otsing Kaart
Liin Piusa (750mm)
Otstarve Klaasiliiva kaevandus
Pikkus ? Kaart
Periood 193? - 1976
Piusa
Piusa klaasiliiva leiukoha avastas 1920.aastatel oma uurimisretkedel Tartu Ülikooli professor Hendrik Bekker. Esimesed proovikaevamised teostas 1922.aastal OÜ GIPS, kelle peamiseks tegevusharuks oli kipsi tootmine Irboska ümbruses. Algusaastail töötas kaevanduses 10 meest ja 5 naist. 1925.aastal toodeti 18000 puuda valget liiva. Tööprotsessis märgistati esmalt augusuu, seejärel tehti ümmargune ava kuni oli võimalik selles püsti seista, seejärel hakati allapoole kaevama. Lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, hiljem pandi kottidesse ning veeti hobustega raudteejaama. Maa alla tekkisid käigud, mis moodustasid koobastikke. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Teise maailmasõja ajal kasutasid kaevanduskäike sakslased kes valmistasid liivast mürsukesti. Pärast sõda rajati Piusa jõele hüdroelektrijaam ning kaevandus varustati elektriga, lmsel elektrifitseeriti samal ajal ka kaevandusraudtee. Alates 1966.aastast alustati kaevandamist lahtisest karjäärist – liiv laaditi vagonettidele, misjärel need sõidutati läbi kaevanduse tunnelite teisele poole mäge laadimisplatvormile. Selline kaevandamine toimis kuni 1976.aastani, mil karjääri toodi veoautod. Kaevanduse koobastikud asuvad erinevatel kõrgustel ja võivad tungida üksteise alla. 1963.aastal õhiti kahe koobastiku suud, et tagada inimeste ohutus. Avaused tekkisid aga taas väiksemate varingute ja liiva tihenemise tõttu. Enamuses koobastes säilib aastaringselt püsiv temperatuur +5C ja püsiv suhteline niiskus. Koobastes talvitub palju nahkhiiri. Ülemisel fotol liiva kaevandamine Piusal 1960.aastatel.
Piusa vedur 1960.aastatel
Foto Piusa infopunktist
Tunnelisuu 1991.a.
Foto M.Helme
Piusa tunnel 2001.a.
Foto H.Muda
Kaevandamise tulemusena on tekkinud 5 koobastike süsteemi: Suur koobas 4,3 ha; Hea koobas 0,6 ha; Muuseumi koobas 0,4 ha; Mõrsjamäe koobas 0,3 ha ning Rebasekoobas 0,1 ha. Pildil kaevanduse üks peatunnelitest, säilinud on puitliipreid ja kontaktliini kandekonstruktsioonid. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Liivavagoneti jäänused. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Vagonettide pöördsild. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Teise maailmasõja aegne saksa väliraudtee pöörang. Selliseid metallliipritel ajutisi raudteid kasutasid sakslased Narva rindel ja mujal. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Veel üks saksa väliraudtee pöörang. Raudtee all on näha ava mingisse teise, alumisse käigude süsteemi. Autoril ei ole kahjuks ajapuudusel õnnestunud seal käia. Juuli 2001.
Piusa tunnel
Foto H.Muda
Piusa tunnelites kasutatud vedur Deutz. Vedur on valmistatud Saksamaal 1938.a. firmas Deutz Werke, oli algselt diiselmootoriga, hiljem ehitati ümber elektriveduriks. Vedur koos ühe liivavagonetiga asub täna Lavassaare raudteemuuseumis.
Piusa vedur 1991.a.
Foto M.Helme
Piusa vedur 2001.a.
Foto H.Muda
 
Jaagarahu Kohtla Piusa
Viimati muudetud : 2006-11-25 22:19:50